Eile oli siis meil Tiia hypekas, Mina, Kypsis ja Teele. Jäin poniga rahule, aga endaga kyll mitte. Ma ei saa aru ma v6iks vahel natukene m6elda oma istakule. Hyppeistak on minu arvates päris O.K juba. Ma ei saa ikka veel seda silmam66tu tagasi, vot see on ysna sitt, nii pole yldse tore hypata. No vahel ikka näen ära kyll et samm ei klappi, aga seda näen ka umbes 2 sammu enne hypet ja siis ma ei oska enam midagi peale hakata. Vähemalt yks pluss, me pole trennis kordagi t6rkunud ja ise olen ka ikka pysinud oma ala peal ;) Kypsis tegi vähe nalja seal uu uuu ... ja nii nad läksid, nalja sai. No ma olen alati see esimene, kes naerma hakkab, no ei saa parata ei suuda seda naeru tagasi hoida, viisakas oleks ju vahel. Tegelt ma hakkan oma hyppe tunnetust yha rohkem kätte saama. Nyyd järgmine nädal v6tan ka veel trenni ja tahan v6tan k6ike nii palju kui veel antud on :( Tegelt tahaks kutsuda veel yhte treenerit ka trenni andma, aga vaatab mis saab sellest.
Peale trenni viisin Roberti murukoplisse nagu tavaliselt. Ta juba nii teab, jepiduu sööma. Enne seda venitasin teda, päris normaalne oli, kuid natuke tundus, et tal kusagilt kinni. Ta sööb seal koplis ikka nii isuga. Vahel tahab kappata ka, aga tal VÄGA laisk kopli kaaslane, aga ta elab yle. Roberti yks suurimaid probleeme on PUTUKAD JA PARMUD. Yksi sprey nende vastu ei saa ja see tekk ei hoia ka neid just k6ige rohkem ära. Isegi tallimees ytles, et ta läheb päris hulluks.
APPPi tegelt peaks mingi päev arsti juures ka ära käima ja ikka teada saama mis mul viga on. Ega ma eriti huvitatud sellest pole, no kui aus olla ei taha ma teadagi. Eks näis, mis saab, kyll ma yks päev oma julguse kokku v6tan ja lähen sinna röntgenisse ka.
No comments:
Post a Comment