Kuidas saab k6ik olla nii valus ja raske. Julia läkski täna hommikul ära ja ma isegi ei näinud teda. Mulle ei 6eldud kuhu ta läks, mis tast edasi saab, mitte midagi. Ma ei saanud talle isegi hüvasti ytelda, teha talle viimast paid, patsutust. Veeta temaga viimaseid hetki koos. Talle nii meeldis jalutada koos minuga lumises talves ja alati poseeris kaamera ees ning noris mu taskus. ooeh kui raske on isegi siia seda kirjutada. Iga kord kui t6id talle syya siista kysis seda põristades. Aasta aega veetsime koos ja tegime igasuguseid asju ta ajas mind naerma ja ta ajas mind vihale, aga see teebki asja olemuse veel tugevamaks ja nyyd ma pidin sinust lahti ytlema, millele m6tlemine teeb kohutavalt haigelt ja paneb nutma. Kadunud on kogu positiivsus.
Vähemalt on mul mälestused sinust, mis teevad sydame soojaks.
MÄLESTUSED:
Minu põhjapõdrast suksu <3










Sa oled ja jääda alati mu SÜDAMESSE <3 onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQk1uy7EI3cDiGj5Gr3EEgVQd-AXwO-DMeXoaxDqKQdH8LV4Y-Wj03MzlzwaP2K_rAQeMYOwqbhUy34yxR-wEw-VStbljikvZWbLXrSV_J9dRF0ZEOaTmUz_DfOGsL2GWR9UjFRclQySHt/s1600-h/DSCF0182.jpg">





No comments:
Post a Comment