Täna siis nagu alati peale kooli ruttu ruttu talli. Seekord ei pidanudki ma Isabeli pool tundi ootama ;) ta oli kiire. Me mõlemad olime nagu hullult väsinud, Isabel rohkem kui ma, aga noh me j6udsime ikka talli. Mina kyll 6igeks ajaks alla ei j6udnud, Johants oli juba Lassõ lahti v6tnud, aga ma sain Lassõ boksi viia ja siis Johants läks Liinale trenni andma mina siis panin Ossi valmis. Ma avastasin, et olen kohutavalt aeglane. Johants läks Ossiga sõitma ja ma panin Partsi valmis. See kord ma jõudsin isegi õigeks ajaks maneezi, ma arenen, ma suudan ikka kiire ka olla. Hakkasin Ossi jalgu kylmendama ja peale seda venitama. Oi kurat kuidas see venitamine ikka selja peal istub, ma ytlen, et täitsa oi oi oi. Ja Johants oligi juba tagasi. Sain ka siis Johantsi loomadega yhele pooole.
Hakkasin Robertot valmis panema, õnneks Liina aitas mind, seega sain kiiremini. Ta oli super tubli kuni galopini, kus ta enam ei taha kuulata mind ning hakkab pakkuma asju, mida oskab. Aga ta oli ikkagi täna yllatavalt tubli. Ma ytlen, et kell käib ikka jube kiiresti ja ma oleks isegi täna temaga veel s6itnud ta oli yllatavalt hea. Ma arvan, et minu kinni seotud jalad aitavad ka sellele kaasa. Oi ma tahan juba oma nahast sääriseid kätte saada. Ma nii tahan oma istakut korda saada. Ma teen k6vasti selle kallal tööd ja ei vaja kellegi abi, olen pidevalt ise hakkama saanud ja saan ka nyyd. Ma tunnen, et mul on istak paremaks läinud, sest kui see oleks sama hull poleks ju Roberto parem. Võibolla ta ka selle pärast parem kuna nyyd saan pyhenduda ainult talle, mis on väga imelik tunne, aga elu läheb edasi. Suhteliselt suva, mida mõned inimesed arvavad, eriti kui nad ei tea asjas mitte SITTAGI ja siis ajavad igasugust OMA loomingut!!! aga pole hullu, v6tke teadmiseks SEE ON ELU! ;)
Ma tunnen kohutavalt puudust Preilist, eriti kui vaatan tema boksi, kus seisab mingi Friikas. Teeb meele kurvaks kyll. Naljakas on see, et ma tean, et teda pole enam, aga kuidagi tunne nagu oleks ta ikka veel siin samas.
No comments:
Post a Comment